Kuidas aidata lapsel FPV droonidega alustada – samm-sammult juhend lapsevanemale (draft)
DRAFT: See artikkel ei ole veel päris valmis. Kui sul on häid mõtteid, kuidas seda täiendada või küsimusi,
millele siin ei vastata, siis anna teada janno@velvet.ee.
Paljud lapsevanemad seisavad silmitsi hetkega, kui nende laps avastab droonid ja FPV-lendamise ning unistab ise piloodiks saamisest. Alguses võib tunduda, et droonide maailm on keeruline ja tehniline, kuid tegelikult on tegemist väga arendava ja köitva hobiga, mis lisaks lõbusatele lendudele pakub ka rohkelt uusi teadmisi, tehnilist taiplikkust ja käelist osavust. See praktiline juhend aitab sul lapsevanemana aru saada, millest FPV-maailmaga tutvumisel alustada, milliseid vigu vältida ja kuidas aidata lapsel droonilendamisega edukalt ning turvaliselt algust teha.
Kui vanalt võib FPV-lendamisega alustada?
Üks sagedasemaid küsimusi vanemate seas on, millises vanuses võiks laps FPV-droonidega lendama hakata. Üldiselt sobib FPV-lendamine hästi juba alates umbes 8–10-aastasest east, sest selleks ajaks on lastel enamasti piisav käeline koordinatsioon, tähelepanuvõime ja valmisolek uusi oskusi õppida. Paljud edukad noored piloodid on alustanud just selles vanuses.
Küll aga tuleb tähele panna, et eriti noorematel lastel on alguses vaja rohkem vanemate toetust, tähelepanu ja juhendamist. Umbes 10-aastaselt on lapsed reeglina juba võimelised ka iseseisvalt simulaatoris harjutama ning varustuse eest vastutust võtma.
Tasub teada, et Eestis ja mujal Euroopa riikides kehtivad regulatsioonid droonide kasutamisele. Näiteks Euroopa Liidus kehtib reegel, et alla 16-aastased ei tohi ilma täiskasvanu järelevalveta lendamisega tegeleda ning piloot peab olema registreeritud MÕS käitajana. Samuti tuleb arvestada, et suuremate droonidega (üle 250 grammi kaaluvatega) lendamiseks (väljaspool kontrollitud ala/trenni/ilma juhendajata) peab piloot olema 16+ aastane, tal peab olema pädevustunnistus ning teadma ja järgima droonilendamise ohutusreegleid. Ning samuti on nõutud, et lisaks piloodile peab olema kohal ka keegi, kes drooni lendu oma silmaga jälgib/vaatleb(see on hea ka juhuks, kui droon alla kukub, sest eriti algajal piloodil on raske jälgida, kuhu täpselt ta kukkus). Kirjutame reeglitest varsti pikemalt, seniks loe täpsemalt transpordiameti infovoldikust ja kodulehelt)
Seega: mida varem laps alustab, seda rohkem vajab ta vanemate tuge. Hea uudis on aga see, et FPV-maailm võimaldab turvaliselt alustada ka väikeste droonidega, ning algõpe simulaatoris ei tunne vanusepiiri.
Samm #1: Võta aega, et koos lapsega selgitada, milline droonilend teda kõige rohkem köidab.
Esimene samm on lihtne ja lõbus aga äärmiselt oluline – võta oma lapsega aega, et vaadata koos erinevaid droonivideosid YouTube’ist. Eesmärk on aru saada, milline droonilendamise stiil last kõige rohkem innustab ja temas huvi äratab.
FPV-maailm pakub väga erinevaid võimalusi: kiired ja adrenaliinirohked võistluslennud, loominguline ja trikkidele keskenduv freestyle või rahulikumad filmilikud lennud, mille eesmärgiks on ilusate ja sujuvate kaadrite loomine. Kuigi on hea leida üks stiil, mis last eriti kõnetab, ei tähenda see, et teised stiilid jääksid igaveseks kõrvale. Enamik tipptasemel FPV-piloote lendab aktiivselt mitmes stiilis korraga, sest nii on areng kiirem ja lennuoskused mitmekesisemad. Esialgse eelistuse leidmine annab lihtsalt hea lähtekoha ning aitab paremini valida esimest drooni ja vajalikku varustust.
Millised on peamised stiilid?
• Võistluslendamine (racing) – kiired lennud, mille eesmärk on läbida rajal olevad väravad ja takistused võimalikult kiiresti.
• Freestyle – vabastiil, kus piloot teeb drooniga efektseid trikke, julgeid manöövreid ja loomingulisi lende.
• Kinemaatiline lendamine (cinematic FPV) – rahulik ja täpne lendamine, mis keskendub ilusate ja sujuvate kaadrite jäädvustamisele, sobides hästi näiteks videote tegemiseks.
Kui vaatate koos erinevaid stiile tutvustavaid YouTube’i kanaleid, proovige arutada, mis konkreetselt lapsele meeldib ning miks. See aitab lapsel hiljem teadlikumalt ja motiveeritumalt edasi liikuda.
Mõned soovitused kanalitest, millega alustada:
Mr. Steele on tuntud oma täpse ja tehnilise freestyle-lennustiili poolest. Ta keskendub keerukatele manöövritele ja sujuvale liikumisele, sageli kitsastes kohtades, mis nõuavad suurt osavust ja kontrolli. Tema lennud on tihti isikupärased ja loovad, rõhutades piloodi ja drooni vahelist sidet.
Johnny FPV on tuntud oma sujuva ja voolava lennustiili poolest, mis ühendab kinemaatilise ilu ja freestyle-elemente. Tema videod sisaldavad sageli suurepäraseid maastikuvaateid ja dünaamilisi kaadreid, mis rõhutavad liikumise esteetikat. Ta on töötanud ka mitmete kommertslike projektide kallal, tuues FPV-lennunduse laiemale publikule lähemale.
Captain Vanover on tuntud kui FPV-võidusõitja, kes on saavutanud mitmeid tiitleid ja tunnustust. Tema stiil on kiire ja täpne, keskendudes kiirusele ja efektiivsusele. Lisaks võidusõidule on ta üks maailma parimaid freestyle piloote, tema flow, tehniline oskus ja kontroll tulevad selgelt esile.
MinChan Kim, tuntud kui MCK, on Lõuna-Korea päritolu professionaalne FPV-droonipiloot. Ta on 20-aastane ning 2022. ja 2023. aasta Drone Racing League’i maailmameister. MCK on tuntud oma erakordse täpsuse, kiire reageerimise ja strateegilise mõtlemise poolest, mis eristab teda teistest pilootidest.
Chirp on meie oma HOBIzone piloot, kahekordne Eesti meister droonirallis ja väga omapärase stiiliga freestyle piloot. Chirp on alles 16-aastane ja tal on ees veel pikk ja huvitav karjäär.
Bewoo on ka meie oma HOBIzone piloot, väga kiire drooniralliäss, tuntud oma sujuva lennustiili poolest. Ka tema on alles 16-aastane ja koos Chirp’iga moodustavad Eesti Drooniralli koondise kõige teravama tipu.
NB! YouTube videote vaatamisel keera kvaliteet alati maksimumi peale, muidu jääb pool nägemata!
Võttes alguses aega FPV-videote vaatamiseks ja erinevate stiilidega tutvumiseks, loote koos lapsega tugeva aluse järgmiste sammude jaoks – näiteks drooni simulaatoris harjutamiseks ja hilisemaks sobiva drooni valimiseks.
Samm #2. Lennuoskuste harjutamine Simulaatoris
Kui lapsel on huvi droonilendamise vastu tõsine, on järgmine loogiline samm simulaatoris harjutamine. FPV-simulaator on spetsiaalne arvutiprogramm, mis võimaldab harjutada drooni juhtimist realistlikes tingimustes, ilma et peaks muretsema päris drooni purunemise või varustuse kahjustumise pärast. Simulaatoris harjutamine on kiireim, turvalisim ja soodsaim viis, kuidas FPV-droonidega lendama õppida.
Miks just simulaator?
• Kiire areng ja enesekindlus – simulaatoris saab harjutada lennumanöövreid korduvalt, ilma et peaks kartma õnnetusi või kulukat remonti.
• Säästab raha – simulaatoris tehtavad vead ei maksa midagi, päris drooni remontimine aga küll.
• Ohutus eelkõige – laps saab ohutult harjutada isegi keerulisemaid trikke ja manöövreid, mis päris drooniga alguses veel riskantsed võivad olla.
Milline simulaator valida?
FPV-simulaatoreid on palju, kuid allpool on kolm kõige populaarsemat ja kvaliteetsemat valikut:
• VelociDrone – FPV-võistluslendude simulaator, mis on tuntud realistliku lennutunde poolest. Sobib suurepäraselt neile, kellele meeldib võistelda.
• Liftoff – kasutajasõbralik ja mitmekülgne simulaator, mis sobib hästi freestyle-huvilistele ja algajatele. Selles on hea graafika ja palju erinevaid lennuradu.
• TRYP FPV – kvaliteetse graafikaga uuem simulaator, kus on palju põnevaid ja realistlikke lennukeskkondi freestyle’i ja filmilike lendude jaoks.
Kõik mainitud simulaatorid töötavad kenasti ka keskmise võimsusega arvutitel ja on saadaval ka Windows ja macOS platformidel. Simulaatorite hinnad jäävad üldiselt vahemikku 15–20 eurot.
Millist pulti on simulaatoris harjutamiseks vaja?
Parim lahendus on kohe alustada päris FPV-puldiga, sest sama pulti saab hiljem kasutada ka päris drooniga lendamiseks. Hea kvaliteediga puldid, mida soovitan:
• Radiomaster Boxer – universaalne ja mugav pult, populaarne valik nii algajate kui ka kogenud pilootide seas.
• Radiomaster Zorro – hea kompaktsusega pult, sobib eriti hästi noorematele pilootidele ja väiksemate kätega lastele.
• Radiomaster Pocket – väga kompaktne ja kaasaskantav, sobib suurepäraselt lastele ning algajatele.
Kõik need puldid ühenduvad simulaatoriga USB-kaabli abil lihtsalt ja ilma keeruliste seadistusteta. Sellise puldi valimine on pikaajaline ja kvaliteetne investeering, mis tagab mugava ja stabiilse lennuõppe mitmes arenguetapis.
Kuidas alustada simulaatoris harjutamist?
• Ostke ja laadige simulaator arvutisse.
• Ühendage pult arvutiga.
• Alustage kõige lihtsamast kaardist ja valige algajale sobivad lihtsamad rajad.
• Alguses harjutage lihtsalt stabiilset õhus püsimist, lihtsaid pöördeid ja sujuvat juhtimist.
• Edasi liikuge keerulisemate manöövrite juurde – õhuväravate läbimine, täpsed pöörded ja esimesed trikid.
Kui soovid simulaatorite kohta täpsemat infot, leiad seda minu eraldi põhjalikust artiklist FPV-simulaatoritest, kus on detailsemad näpunäited ja võrdlused.
Samm #3. Prillid ja videosüsteem
Videoedastuse süsteemid – mida peaks teadma?
Üks FPV-lendamise põhilisi võlusid on just drooni pardal oleva kaamera pildi vaatamine reaalajas FPV-prillidest. Just prillid on need, mis teevadki droonilendamisest FPV ehk first-person view („piloodi silmade läbi vaadatava“) kogemuse. Seetõttu on väga oluline valida kvaliteetsed ja mugavad FPV-prillid, mis pakuvad selget ja stabiilset pilti.
Erinevad videoedastuse süsteemid
FPV-maailmas on hetkel kolm peamist videoedastuse süsteemi:
1. Analoogsüsteem
Analoog on traditsiooniline ja endiselt FPV-maailmas levinuim videoedastuse viis. Selle eeliseks on madal hind ja püsivalt väike viivitus (latentsus), mistõttu see on võidusõidupiloote seas siiani populaarne. Samuti on analoogvarustus hästi taskukohane ja lihtne kasutada. Puuduseks on pildikvaliteet, mis on HD-süsteemidega võrreldes madalam, eriti kaugemal või takistuste taga lennates võib pilt muutuda mürarikkaks.
2. Digitaalsüsteem (DJI, Walksnail Avatar)
Digitaalsed süsteemid pakuvad HD-kvaliteedis pilti ja on seetõttu muutunud väga populaarseks nii algajate kui ka edasijõudnud pilootide seas. Nende suur eelis on kristallselge ja detailne HD-pilt. DJI digitaalsüsteemi iseloomustab aga muutuv latentsus (variable latency), mis tähendab, et signaali viivitus võib olukorrast sõltuvalt pisut kõikuda. Kiire võidusõidustiili puhul võib see pilooti veidi segada.
3. HDZero (Fixed Latency HD)
HDZero on täielikult digitaalne videoedastussüsteem, mille suurimaks eeliseks on väga madal ja fikseeritud latentsus (fixed latency). See süsteem sobib hästi võistluslendudeks ja kiiretele freestyle-lendudele, sest drooni juhtimine tundub väga otsene ja loomulik. Kuigi HDZero pildikvaliteet on võrreldes DJI-ga veidi madalam, on see siiski oluliselt parem kui analoogsüsteemidel.
Prillid ise
FPV-prillide valik sõltub suuresti kasutatavast videoedastussüsteemist – analoog või digitaalne. Allpool on soovitused iga süsteemi jaoks, et aidata teil teha teadlik valik.
Analoogsüsteemi prillid
• Skyzone SKY04X: Need prillid on tuntud oma kõrge pildikvaliteedi, mitmekülgsete funktsioonide ja kasutusmugavuse poolest. SKY04X pakub teravat pilti, laia vaatevälja ja mitmeid kohandamisvõimalusi, mis teevad neist ühe parima valiku analoog-FPV-prillide seas.
• Eachine EV800D: Taskukohased ja populaarsed box-prillid, mis pakuvad korralikku pildikvaliteeti ja sisseehitatud DVR-salvestust. Nende suur ekraan ja lihtne kasutajaliides teevad neist hea valiku algajatele.
Digitaalsüsteemi prillid
• DJI Goggles N3 või DJI Goggles 3: DJI uusimad FPV-prillid, mis pakuvad suurepärast pildikvaliteeti, madalat latentsust ja mugavat disaini. Need prillid on optimeeritud töötama sujuvalt DJI O4 Air Unitiga, pakkudes kristallselget HD-pilti.
• Walksnail HD Goggles X: Need prillid on loodud spetsiaalselt Walksnail Avatar HD-süsteemi jaoks, pakkudes teravat pilti ja stabiilset ühendust. Nende kompaktne disain ja kasutajasõbralik liides teevad neist suurepärase valiku digitaalse FPV-maailma avastamiseks.
HDZero prillid
• HDZero Goggles: HDZero prillid on spetsiaalselt loodud HDZero süsteemi jaoks, pakkudes fikseeritud madalat latentsust ja kvaliteetset pilti. Need prillid sobivad eriti hästi võidusõidupilootidele, kes vajavad kiiret ja täpset visuaalset tagasisidet.
Milline videoedastuse süsteem valida esimeseks?
Algajatele, eriti lastele ja noortele, soovitan üldiselt alustada analoogsüsteemiga. Sellel on mitu olulist põhjust:
• Taskukohasem hind – analoogprillid ja -komponendid on märgatavalt odavamad kui digitaalvarustus.
• Ühilduvus – väga lihtne on kasutada sama prillipaari erinevate droonidega, ka väikeste Whoopidega.
• Viivitusvaba pilt – analoogsüsteemi väike latentsus (viivitus) teeb juhtimise tunnetuse väga loomulikuks.
• Piisav kvaliteet algajale – algaja jaoks on tähtsam hea lennutunne kui perfektne pildikvaliteet.
Kui laps saab kogenumaks ning lendamisstiil ja eelistused kujunevad selgemaks, saab hiljem soovi korral üle minna digitaalsüsteemile, mis pakub paremat pildikvaliteeti ja suuremat detailsust.
Samm #4. Esimese drooni valimine – mida silmas pidada?
Kui laps on simulaatoris juba lennutamisega tutvust teinud ning tunneb end piisavalt kindlalt, on aeg valida esimene päris FPV-droon. Paljud vanemad teevad alguses vea ja ostavad kõige odavama „algajate komplekti“. Paraku võib see lapse kiiresti hoopis eemale peletada – kehva kvaliteediga droon on raske juhitav, puruneb kiiresti ja tekitab frustratsiooni.
Soovitan algusest peale valida kesktaseme FPV-varustuse, mis on kvaliteetne, vastupidav ja tagab lapsele positiivse kogemuse. Selline droon hoiab ka paremini oma väärtust, kui hobiga mingil põhjusel ei soovita jätkata.
Kui videosüsteem ja prillid valitud, saad valida vastava drooni.
Millele aga tähelepanu pöörata esimese drooni valikul?
• Droonitüüp – kas väike Whoop-droon siseruumidesse (ca 25–40 grammi) või õues lendamiseks sobiv, kuid siiski kerge ja ohutu Sub250 (alla 250 grammi) droon.
• Kaamera kvaliteet – korralik FPV-pilt aitab lapsel paremini näha, kuhu lendab, ja muudab õppimise meeldivamaks.
• Vastupidav raam – FPV-droonidega on kukkumised ja kokkupõrked paratamatud, seega vali tugevama raamiga mudel.
• Varuosade saadavus – veendu, et droonile leidub lihtsalt varuosi ning remontimine oleks kiire ja lihtne.
Soovitused esimese drooni valimiseks:
Siseruumidesse (Whoop-droonid):
• BetaFPV Meteor65 või Meteor75 – head lennuomadused, tugev raam ja lihtne remontida.
• Mobula6 või Mobula7 – hästi tuntud droonid, populaarsed ja usaldusväärsed.
Õues lendamiseks (Sub250, alla 250 g droonid):
• GEPRC Tern-LR40 – ideaalne algajakomplekt.
• BetaFPV TWIG XL – kerge ja kvaliteetne droon koduõuel rallimiseks.
Kas suurem droon sobib esimeseks drooniks?
Tõenäoliselt oled YouTube’is FPV-videoid vaadates näinud palju just klassikalisi, 5-tolliseid FPV-droone. Kuigi need on FPV-maailmas kõige levinumad ning professionaalsed piloodid kasutavad neid nii võistlustel kui ka freestyle-trikkide tegemiseks, ei sobi selline droon üldiselt lapsele esimeseks valikuks.
Põhjuseid on mitu:
• Kiirus ja ohutus – 5-tollised droonid on väga kiired ja suuremate propellerite tõttu ka ohtlikumad. Algajal on nendega palju raskem toime tulla, mis tähendab suuremat riski õnnetusteks.
• Kallimad komponendid – Selliste droonide komponendid (mootorid, elektroonika, akud) on kallimad. Kuigi raamid on üldiselt väga vastupidavad, võib kukkumisel kahjustada saada muu elektroonika, mille remont on kulukas.
• Seaduste piirid (250 g) – Enamik 5-tolliseid FPV-droone kaaluvad oluliselt üle 250 grammi. Euroopa ja Eesti droonimääruste järgi ei tohi alla 16-aastased piloodid üle 250-grammiseid droone iseseisvalt lennutada. See tähendab, et sellist drooni saab lennutada vaid kvalifitseeritud juhendaja (näiteks klubi treeneri) pideva järelevalve all.
Kui vaatamata neile asjaoludele tundub teie perele ja lapsele, et suurema drooniga alustamine on ainus õige tee (#fullsend), siis kindlasti tehke seda koostöös kohaliku FPV-klubi või kogenud juhendajaga, et tagada lapse ohutus ja vähendada riske.
Kuid alustamiseks soovitan endiselt pigem väiksemat, turvalisemat ja alla 250-grammist drooni, et lendamise õppimine oleks võimalikult mugav, turvaline ja seadustega kooskõlas.
Lisaks: Tööriistad ja lisavarus?
Kui sobiv droon on välja valitud, tuleb kindlasti arvestada ka muude vajalike tööriistade ja lisavarustusega, ilma milleta FPV-ga edukalt alustada ei saa. Esialgu võib vajalike tarvikute hulk tunduda suur, kuid tegelikult saab alguses hakkama üsna väheste vahenditega ning hiljem saab vajadusel varustust täiendada.
Siin on kõige olulisem varustus, mida FPV-ga alustades kindlasti vajad:
Akulaadija ja akud
Akud ja laadija on FPV-varustuse üks olulisemaid osi, sest üks aku kestab tavaliselt vaid 3–5 minutit.
• Hea akulaadija – näiteks ISDT Q8 või ToolkitRC M6D, mis on usaldusväärsed, kiired ja turvalised.
NB! akude laadimine on ohtlik tegevus, vii ennast ohtuse tagamisega põhjalikult kurssi ja väldi odavaid laadijaid!
• Piisavalt akusid – vähemalt 4–6 akut, et lendamine ei katkeks pidevalt akude laadimise tõttu.
Tööriistad ja remondivahendid
FPV-droonid vajavad tihti väikest hooldust ja parandusi. Oluline on, et algusest peale oleksid olemas mõned kõige vajalikumad tööriistad:
• M2 ja M2.5 kuuskantvõtmete komplekt – drooni lahti- ja kokkupanemiseks.
• M5 mutrivõti – propellerite kinnitamiseks.
• Jootekolb ja jootetin (nt Pinecil või TS100) – FPV-droonide puhul on aeg-ajalt vaja ka lihtsaid jootmistöid teha.
• Elektriteip, tõmbeklambrid ja akurihmad – vajalikud kiirremontideks.
Varuosad ja muud kulutarvikud:
• Varupropellerid (alustuseks vähemalt 5–10 komplekti).
• Elektriteip ja tõmbeklambrid, mida läheb pidevalt vaja väiksemate parandustööde tegemiseks.
Mugav varustuse hoiustamine:
• FPV-varustus koosneb väikestest ja kergesti kaotsi minevatest detailidest. Selleks sobib hästi kas spetsiaalne FPV-varustuse seljakott või kohver, kuhu mahuvad mugavalt droon, akud, tööriistad, varuosad ja puldid.
Kust droone ja varustust osta?
Eestis on hetkel FPV-varustuse valik veel küllalt piiratud. Kohalikust poest droon.ee leiab siiski sõbraliku ja asjatundliku teeninduse ning põhilised vajalikud asjad alustamiseks.
Kui soovid suuremat valikut, siis soovitan Euroopa ühest populaarseimast FPV-poest – Drone-FPV-Racer.comPrantsusmaal. Seal on alati lai valik kvaliteetset varustust ning kaup jõuab tavaliselt Eestisse kiiresti kohale.
Pea meeles! väldi odavaid „algajatele mõeldud“ komplekte ning vali kvaliteetne kesktaseme droon. See aitab lapsel hoida huvi ning motivatsiooni ja teeb õppimisprotsessi palju meeldivamaks ja tulemuslikumaks.
Samm #5. Otsi endale FPV-sõbrad
Kui kõik vajalik varustus on olemas ning esimesed lennud tehtud, tasub FPV-droonidega tegelemiseks kindlasti leida ka sõpru või liituda kohaliku FPV-klubiga. Üksi lennates võivad väiksemad tehnilised probleemid või arusaamatud olukorrad kiiresti motivatsiooni vähendada ning õppimine võib olla aeglasem. Koos teistega õppides on areng kiirem, lõbusam ja kindlasti ka turvalisem.
Miks on hea FPV-sõpru ja kogukonda otsida?
• Kiirem areng ja parem motivatsioon – koos teiste lendajatega areneb laps kiiremini ja huvi droonide vastu säilib kauem.
• Abi tehniliste probleemide lahendamisel – kogenud lendajad aitavad kiiresti lahendada droonide seadistamise ja remondiga seotud küsimused.
• Turvalisus – koos lendamine tähendab ka suuremat tähelepanu ohutusreeglitele ja turvalistele lendamiskohtadele.
• Võistlused ja üritused – klubi kaudu avaneb lapsel võimalus osaleda ühistel FPV-üritustel, võistlustel ja treeningutel, mis muudavad hobi veelgi põnevamaks.
Kuidas leida FPV-sõpru?
Eestis on aktiivne FPV-kogukond, kus leidub igas vanuses lendajaid ning abivalmis ja kogenud juhendajaid. FPV-klubiga liitumiseks või lihtsalt teiste lendajatega suhtlemiseks tasub otsida kontakte näiteks sotsiaalmeedias:
• Online grupid: näiteks „FPV Racing Estonia“ Discordis.
• FPV-võistluste külastamine – seal kohtad teisi lendajaid ja saad parema ülevaate kogukonnast.
• HOBIzone on teadaolevalt ainus Droonispordiga süsteemselt tegelev klubi Eestis, meiega liituda saad siin!
FPV on küll tehniline ja iseseisvust nõudev hobi, aga sõpradega koos on see alati lõbusam, turvalisem ja põnevam. Otsi julgelt üles inimesed, kes seda kirge jagavad – nii püsib lapse huvi droonilendamise vastu kaua ja avanevad ka täiesti uued võimalused hobiga tegelemiseks.
Järgmine artikkel selles sarjas on teemadel “kus ja kuidas turvaliselt lennata?”.
